Leeds festival 2015

Siin siis kõigile lugemiseks teine osa Heidi Inglismaa reisist!

Heidi: 24. augustil lõpetasime siis tööpäeva Tribfestil, pakkisime telgid ja muud asjad ning sõitsimegi Leeds festivalile. Olgugi, et festivalini oli veel 5 päeva -oli esmaspäevaks kõik suuremad asjad festivali alal püsti- aiad, lavad, telgid jne. Kohalejõudes panime oma telgid püsti, ning tegime pisikese tiiru ka festivali alapeal- lootes mingitki aimu saada, kus mis asub. Jalutuskäik oli põnev aga selgust me kohe kindlasti ei saanud! Meile hakkas tasapisi kohale jõudma kui hiiglaslik see festival tegelikult on. Väga pikalt me jalutama ei hakanud, läksime peagi tagasi telki ning valmistusime järgmiseks päevaks.

pealava

telgisisesed lavad

imeline päikseloojang

Kuna festivalini oli veel mitu päeva aega, siis teisipäeval oli meile korraldatud buss, millega soovikorral saime minna Yorki. York oli minujaoks üks lemmik linnasid. See ei olnud liiga suur, vähemalt inglismaa suhtes, aga linna õhkkond oli rahulik ja meeldiv, ehk isegi romantiline.

imeline Yorki katedraal

linnamüür, mida mööda käisime ka jalutamas

tegin ära pildi uhkest kellast, ja alles siis märkasin hõljuvat onukest!

kunsti ka

imeilus raekoda

Kolmapäeval oli meil vabapäev ning meile soovitati minna Leedsi kesklinna. Küll, aga pidime sinna jõudma iseseisvalt. Minul ja 2 veel läks nii hästi, et juhtusime liikuma just siis, kui üks korraldajatest autoga sinna sõitis ning me saime autoga kohale.  Leeds on suurem ja tihedam linn kui näiteks York. Isiklikult mulle Leedsi õhkkond ka ei meeldinud, inimesi oli väga palju ning kõigil oli justkui igalepoole hirmus kiire. Küll aga sai taaskord šhoppamas käidud ning natukene ka linna ilusamaid kohti näha.

Neljapäev oli meie esimene tööpäev. Kohtusime meie "juhendajatega", kes olid väga sõbralikud, positiivsed, vabad ja lahedad. Festivalil oli meie põhiülesandeks korjata telklates purke ja pudeleid, mis lähevad uuesti ringlusesse. Tööpäev läks kiiremini kui Tribfestil, sest teha oli rohkem. Ei olnud ühes kohas seismist. Natukene kummaline oli telkidevahel purke korjata, aga õnneks olid enamus inimesed toredad ja sõbralikud ning leidus ka neid, kes aitasid koristada kui nad olid avastanud kui palju purke neil vedelema oli jäänud. 

Reedel algas festival päriselt. Reede hommikul oli tunda tüdimust ja koduigatsust, õnneks oli Reede vaba päev.  Esinejatest nägime Awolnationi, We are the oceani ja while she sleeps'i. Muidugi ka mõningaid, keda kuulsime möödaminnes. 

festivali pealava

    Geniaalne asi Leeds festivalil on see, et inimestel on võimalik teenida raha pabertopside ja festivali veepudelite korjamisega. Iga topsi eest said 10 senti, iga pudeli eest 20 senti.  Reedel korjasin koos Hannaga umbes 8 naela eest topse, mis niimuuseas võttis aega umbes 5-10 minutit! Oleks võinud rohkemgi korjata, aga arvasime, et oleks vaja järgmiseks tööpäevaks väljapuhata.

Laupäeval olin tööl hommikuses vahetuses. Tööpäev möödus kiirelt ja muretult. Pärast tööpäeva oli esimeseks bändiks planeeritud Panic! at the disco. Üks bändidest, keda ma olen alati tahtnud näha, aga seni oli see ainult unistus. Seega olin ma väga ekstaasis kui neid lõpuks nägin! Otseloomulikult olid nad super head. Lisaks nägin ka All time low'd. See bänd tuletas meelde niiöelda noorusaegu, väga nostalgiline oli neid lugusid uuesti kuulata. Linnuke jälle kirjas! Veel nägin Bastille, nemad esinesid ka Eestis vist eelmine aasta, aga too hetk ei olnud ma neid veel kuulnud ning ei olnud huvitatud, nüüd aga olen õnnelik, et neid nägin. Tahtsime ka näha Limp Bizkitit, aga kuna nad esinesid telgis, siis ei olnud mitte mingit lootust sinna mahtuda. Rahvast oli ka telgi ümber massiivselt palju.  Eelviimasena nägime natukene ka Simple plani, ka see bänd tuletas meelde noorusaegu, aga me ei jäänud seda kuigi kauaks kuulama, sest samal ajal algas pealaval Mumford and Sons!!!
    Mumford and Sonsi olen ma ka tegelikult juba aastaid kuulanud. See on bänd, mida ma võin julgelt kodus üle maja mängima panna ning kõik laulavad kaasa. Nad olid laval 2 tundi, mis on päris korralik. Esimene tund mängisid nad pigem ballaad lugusid, ning saladuskatte all võin öelda, et ma reaalselt nutsin umbes pooltundi sellest. See oli minu jaoks väga emotsionaalne laiv. Ma polnud ennast väga pikka aega nii vabalt ja elusana tundnud.
    Samuti paistsid nad silma valgus ja videokunstiga. Teen sügava-sügava kummarduse ja suure aplausi meistritele.

Mumford and sons

Niisiis jõudiski kätte viimane festivali päev. Hommikul käisime jälle tööl. Küll aga jätsin ma oma tööpäeva poolikuks, kuna 2 nädalat kehva madratsi peal ja külmas magamine tegi minu puusaga 1-0, siis ei olnud ma suuteline kuigi palju kõndima. Mingil hetkel siis lonkisin pika-pika tee tagasi telklasse, kus andsin puusale puhkust.
    Pühapäeval ootas mind siiski 4 bändi. Esimesena nägin ära Babymetali. Ma ei ole küll selle otsene kuulaja, aga see on bänd, mille ära nägemine saab endale suure linnukese. Jaapanist pärit noored neiud näitasid, et ka õrnem sugupool on võimeline korraliku metalit tegema ning samal ajal säilitada kelmika poole.
    Järgmisena minu suur-suur unistuste bänd- Bring me the horizon! Mina kui Eestis elaja, kelle sissetulek on üsna nulli ringis, olin selle unistuse juba üsna maha matnud, et ma neid kunagi näha saaks. Sain lavale üsna lähedale ning sain nautida täierauaga.
    Õhtul kui hakkasime kogunema kokkulepitud kohta, enne peaesinejat, sain paarlugu kuulata ka Ghostilt. Ghosti hakkasin ma pärast inglismaad kuulama, ja kuulasin umbes 2-3 nädalat jutti!
   Ja oligi aeg käes minna viimast bändi kuulama. Metallica!!! Olgugi, et Metallica on külastanud varem ka Eestit, siis mina polnud neid varem näinud. Ka nemad mängisid 2 tundi. Nende puhul pole üldse imestada, et nad olid absoluutselt võimsad. Epic!

Metallica

Metallica lõpetas ikka pauguga

uhhh. ja oligi festival läbi. tunded laes ja tuju hea, küll aga ootas meid ees veel salvage päev. Mis tähendas seda, et me läksime telklatesse otsima terveid ja puhtaid telke, magamiskotte, toole jne. Ning see, mida me sinna kohalejõudes nägime shokeeris meid kõiki. Missest, et meid hoiatati. 
Esiteks olid enamus telgid ja asjad mahajäetud. Pooled neist põlema pandud. See koht nägi välja nagu lahinguväli. See oli rõve ja halb. Täiesti uskumatu kogemus..

telklas

telklas

Telklas

Idee on hea- on mitmed organisatsioonid, kes on andnud omapoolsed nimekirjad, mida neil vaja oleks. A-la: 5 telki, 10 magamiskotti, 10 madratsit jne. Ning meie korjame mahajäetud kola kokku ning annetame need edasi. Aga me peame ka tegema kindlaks et need telgid ja magamiskotid ei oleks sõna otseses mõttes täis roojatud!

Positiivne on see, et ma olen nüüd meister pop-up telkide kokkupanija!

Tagatipuks- samal ajal kui meie üritame leida terveid telke, käis ringi turvameeskond, kes tuimanäoga lõid noa telki ning tõmbasid selle ribadeks otsides taga inimesi. Sellel festivalil on kuuldavasti iga aasta mõni, kes sealt enam koju ei läinudki. Õnneks minu andmetel sel aastal ühtegi ei leitud.

fuhh..

Uuenädala teisipäeval sõitsime tagasi Machesteri, kus veetsime viimase öö. Õhtul käisime ka Manchesteri kesklinnas. Manchester on minu teine lemmik linn, absoluutselt kaunis ja veidi sellise alternatiivse õhkkonnaga. vapustav.

Machesteris

Ka manchesteris on Abakhan!

manchesteris

manchesteri imeilus raekoda

Selline oli siis minu Inglismaa reis väga lühidalt kokkuvõetuna. Igaljuhul soovitan seda kogemust ka teistele. Küll, aga peab inimene olema valmis üsna karmideks tingimusteks. 2 nädalat külmas telgis magada, sooja dušši tihti peale ei olnud- see on omaette ettevõtmine.

Teen suure-suure kummarduse kõikidele korraldajatele ning kaasosalejatele- te olite super lahedad!

Järgmise korrani!

Heidi